See saadakse summaarse õhuvoona propelleri või siis maapealsetel sõidukitel mootori ventilaatori poolt. Õhkjahutusega mootorite konstruktsioonis on oluline osa eri liiki õhusuunurite olemasolul. Vedelikjahutussüsteemi osadeks on: · veepump · mootori jahutussärk · radiaator · termostaat · ventilaator Tosooli koostisosa: Etüleenglükooli andmed: a) keemiline valem ; b) tihedus 1,11 g/cm3; c) sulamistemperatuur (meltin point at 1,013 bar) 12o C; d) keemistemperatuur 198oC; e) soojusjuhtivus (thermal coductivity at 20oC) 0,25 W/(m×K); f) erisoojus (specific heat) 2,40 kJ/(kg×K). Joonis.1 Veepump Housing korpus Impeller- tiivik Joonis2. radiaator
Esimeseks jahutusvedelikuks oli vesi. Vee puuduseks on, aga tema madal keemis- ja külmumistemperatuur ning korrusiooni intensiivsus. Seda enam, et lennukimootorid peavad töötama erineva õhutihedusega lennukõrgustes. Järgnevalt võeti kasutusele jahutusvedelikuks etüleenglükool, mille kaubanduslik nimetus on Prestone. Etüleenglükooli andmed: a) keemiline valem ; b) tihedus 1,11 g/cm3; c) sulamistemperatuur (meltin point at 1,013 bar) 12o C; d) keemistemperatuur 198oC; e) soojusjuhtivus (thermal coductivity at 20oC) 0,25 W/(m×K); f) erisoojus (specific heat) 2,40 kJ/(kg×K). Vedelikjahutussüsteemi puudusteks on: a) süsteemi tihendamise vajadus, b) tühjaks jooksmise risk, c) süsteemi kui terviku suur mass, d) kallis tehnohoole, e) palju abiseadmeid. Need on ka põhipuudused, miks tänapäeval lennukimootoritel kasutatakse õhkjahutussüsteeme. Õhkjahutussüsteemi ehitus
annaabi.ee 
