Tšernobõli tuumakatastroof
sissepääs, kombineeritud suure temperatuuri juures oleneva reaktorikütuse ning grafiidiga, algas
grafiit-tulekahju. See tuli aitas kaasa radioaktiivse materjali edasikandmist ning seetõttu lähedal
olevate piirkondade saastumist. Radioaktiivsust ei hoitud mitte üheski erilises hoiukambris, ning
õhk kandis radioaktiivseid osi tuule kaudu üle riiklike piiride. Kuigi suures koguses tuumakütust
sulas siiski ära, on vaja märkida et tegu polnud tavakeeles "meltdowniga"; sulanud kütus ei olnud
märkimisväärne panus õnnetuse radioloogilistes tagajärgedes, ning õnnetust ei põhjustanud
jahutuse puudumine. Keegi ei olnud teadlik sellest et seal on suur kiiritus, NSV liit varjas seda
oma maade eest kuni lõpuks saadi teada seda USA uudistest kus väideti: et tsernobõlis võib olla
kümneid ja sadu või koguni tuhandeid surmasaanuid. õnnetuse ööl on üks Ameerika satelliit
teinud plahvatusest foto
annaabi.ee 
