Sise-ja närvihaigused kordamine arvestuseks
ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed,
neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed.
Kõige tähtsam sisesekretsiooninääre ajuripats e. hüpofüüs, kuna juhib teiste
sisenõrenäärmete tööd. Toodab ka kasvuhormooni ja endorfiine e. heaoluhormoone.
Närvisüsteemi ja endokriinsüsteemi kõrgem keskus hüpotalamus. Hoiab organismi
parameetreid teatud piiratud vahemikus, reguleerib puberteeti.
Käbikeha - käbikehas toodetav hormoon melotoniin reguleerib ärkvelolekut ja und ning
mõjutab ka naha pigmentide sünteesi. Käbikeha on kõige aktiivsem enne puberteedi algust,
sest käbikeha toodab hormoone, mis pidurdavad sugulist küpsemist ja liiga varajase
puberteedi teket
Serotoniin leevendab negatiivset stressi. Õnnehormoon. Käbikeha ei tooda, kuid reguleerib.
Kilpnääre kõige suurem sisenõrenääre. Kilpnäärme hormoonid mõjutavad organismi
kasvamist ja arengut ning ainevahetuste kiirust.