Muusika muinasajal ja vanaajal
Sõrmlaud, kõlakast (2muna) juba juttu veedahümnides. Peetakse keelpillide
kuningannaks.
Sarod lauto taoline näppepill põhikeeled, resonaatorkeeled, burdoonkeeled, ümara
kõlakastiga, mis on kaetud vibreeriva membraaniga (boanahk v. pärgament)
Tampura burdoonpill, keeled kinnituvad roobile, keelte ümber siidilõng
Puhkpillid:
Flöödi erikujud
Oboe erikuju
Pungi maotaltsutajate pill, 2 toru (meloodiatoru ja burdoontoru), ülal need ühinevad
Löökpillid:
Tabla 1) Kõrgehäälestusega
2) Madalahäälestusega
Kuulame: Tabla
Kellad (rauast), kulinad jalgade ümber, ksülofonid
Kuulame: India teatrimuusikat (löökpillid) ja budistliku retsetatiivi
Kuidas pillimehed kastides paiknesid?
Madalaimas olid löökpillimängija.
Kõrgemas olid puhkpillimängija ja keelpillimängija.
Kõrgeimas oli inimene, tema hääl.
annaabi.ee 
