Parem armastada ja kaotada, kui mitte üldse armastada.
,,Parem on armastada ja kaotada, kui mitte üldse armastada." (Augustinus)
Armastus on valatud paljudesse maailma romaanidesse, ooperitesse, näidenditesse ja
meloodiatesse. Võibolla just läbi kunsti on saanud alguse inimeste alateadlik nägemus
armastusest kui millestki igavikulisest. Oma hiilguse ja kujuteldamatu jõuga, millega
armastus mõjutab inimelusid, võib see tunne olla nii loov kui ka purustav. Armastusel on
kombeks tihti meie teedelt kaduda, jättes maha üksnes valu, kurbuse ja pisarad. Milleks meile
siis üldse armastus?
Niipea kui armume, muutume kergesti haavatavateks ja iseäranis kaitsetuks armastuse kaotuse
ees