Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.
3) itaalialikult laulev meloodia
Siit sai alguse polüfooniatüüp, kus hääled ei vastanud enam üksteisele tempode ja
rütmikaga. Ideaaliks sai kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine, mis
saavutati häälte pehme kooskõlaga. Hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama
sarnaseid meloodiakujundeid- seda nim. imitatsiooniliseks polüfooniaks.
Kompositsioonitehnika ratsionaalne pool ei arvesta nii palju rütmilist korda , vaid
peab silmas meloodiaelementide korrapära.
Imitatsioonilise polüfoonia ratsionaalseim vorm on kaanon.
15.saj. I poolel oli tavaline 3- häälne polüfoonia, saj. keskel kujunes normiks 4-
häälsus, alumiseks hääleks madalas registris bass, mitte laenatud tenoriga meeshääl
keskmises või kõrgemas ulatuses. Vaba bassihääle tulek andis aluse ka
harmooniasüsteemi väljakujunemiseks.
Madalmaade vokaalmuusika puhul kasut. mõistet a-capella stiil. (selle all mõistetakse
annaabi.ee 
