20meetrine. Puud saavutavad maksimumsaagikuse 8-9 aasta pärast. Metsikud kakaopuud võivad elada 150aastaseks ja veel kauemgi. (Suitsu, 2004) Kakaoubade areng algab õitest, mida puud kannavad aastaringselt. Ühel puul võib olla aasta jooksul kuni 6000 õit, kuid vaid 20-30 nendest viljuvad ja annavad saaki. Kakaoõite tolmu tolmutab 3 mm pikkune kihulane Ceratopogonidae, kes kannab vastutust kogu maailma sokolaadiga varustatuse eest. Pärast viljastamist arenevad õitest suured ovaalsed melonitaolised viljad, mis umbes poole aasta jooksul küpsevad, muutudes selle ajaga kollaseks või oranziks. Vili peidab endas 20-40 roosaka viljalihaga ümbritsetud seemet ehk uba. (Suitsu, 2004) 7 Joonis 1. Kakaoviljad Pärast fermentatsiooniprotsessi, mil seemned koos ümbritseva viljalihaga päikese kätte jäetakse, oad kuivatatakse, mille käigus saavutavad need pruunika värvuse. (Suitsu, 2004)
Puud saavutavad maksimumsaagikuse 8−9 aasta pärast. Metsikud kakaopuud võivad elada 150aastaseks ja veel kauemgi. (Suitsu, 2004) Kakaoubade areng algab õitest, mida puud kannavad aastaringselt. Ühel puul võib olla aasta jooksul kuni 6000 õit, kuid vaid 20−30 nendest viljuvad ja annavad saaki. Kakaoõite tolmu tolmutab 3 mm pikkune kihulane Ceratopogonidae, kes kannab vastutust kogu maailma šokolaadiga varustatuse eest. Pärast viljastamist arenevad õitest suured ovaalsed melonitaolised viljad, mis umbes poole aasta jooksul küpsevad, muutudes selle ajaga kollaseks või oranžiks. Vili peidab endas 20−40 roosaka viljalihaga ümbritsetud seemet ehk uba. (Suitsu, 2004) Joonis 1. Kakaoviljad Pärast fermentatsiooniprotsessi, mil seemned koos ümbritseva viljalihaga päikese kätte jäetakse, oad kuivatatakse, mille käigus saavutavad need pruunika värvuse. (Suitsu, 2004) Joonis 2
annaabi.ee 
