Giuseppe Verdi
uus suunitlus verism. Suunitlus, milles Giovanni Verga poolt rajatud kirjandusliku voolu
alusel püüti kajastada tõepärast elu "sellisena, nagu ta on". Ooperite kangelased valiti
talupoegade, linnakehvikute, laadakomödiantide hulgast, süzeed põhinesid tundeid rebestavail
armudraamadel tulvil rõhutatud emotsionaalsust, teatraalseid efekte, situatsioonide teravust ning
rohkeid lüürilisi kulminatsioone. Naturalistlike stseenide kõrval leidub oopereis melodramatismi
sugemeid, suur rõhk on pandud olustikupiltidele. Veristlike ooperite üks suuremaid teeneid
pöördumine läbinisti demokraatlike teemade poole on olnud aluseks huvitavale muusikale.
Esimese veristliku ooperi, "Talupoja au", pani 1888. a. kirja P. Mascagni, temale järgnesid
1890. a. R. Leoncavallo "Pajatsid" ja 1892. a. G. Puccini "Manon Lescaut". Viimati mainitud
teosest alates jäigi Puccini Verdi-järgsete heliloojate (ja ühtlasi veristide) silmapaistvamaks