RÜTMITAJU ARENDAMISE VAJALIKKUSEST EELKOOLIEAS
vaid ka lapse üldist arengut silmas pidades.
1
Kindlalt eesmärgistatud rütmiline õpetus võimaldab arendada last tervikuna tema individuaalse
rütmi baasil liigutuste rütmi, liigutuste dünaamilisust pinge ja lõdvestuse vaheldumist, liigutuste
kulgemise täpsust, ruumi ja ajataju ning kogu liikumise väljenduslikkust ja individuaalsust
(Mellov, 1999).
Rütm on mitte ainult kunstilises tegevuses, vaid ka meie igapäevases elus rõõmuallikas. Rahulolu
tunne, mida laps rütmis liikude kogeb, on esteetiline elamus, sest liikumisosavus ja esteetiline
nauding on omavahel tihedalt seotud (Findlay, 1989).
Muusikategevuse seisukohalt on rütmitaju aluseks hilisemale iseseisvale eneseväljendamisele
muusikas mistahes valdkonnas (laulmine, pillimäng, tants).
R
annaabi.ee 
