Külmale maale - Eduard Vilde romaan
"Külmale maale"
E.Vilde
Jaan, kes oli haige, kuulas nukralt orelimängu. Ta laskus väsinult istmele ja
orelimängu tõttu läksid ta silmad niiskeks. Ta palvetas kaua, tänas selle eest, et
tema noort elu kaitstud oli. Ta palus ja tänas, tänas ja palus, kuni ta meel
vagusaks jäi. Kui tal enam midagi paluda ei olnud, ega mellegi eest tänada, ta
vajus kössi ja püüdis jutlust kuulata. Kuid Jaani mõtted olid hajevil ja ta oli
väsinud, ning ta jäi lõpuks jutlustuse ajal magama, ta ei olnud ainus magaja. Kuid
õpetaja ei pannud seda neile pahaks. Jaan ärkas alles siis, kui orel uuesti
mängima hakkas, tal oli häbi magama jäämise pärast. Kui kogu kirikurahvas välja
läks, hakkas Jaani pea värsekst õhust ringi käima, ta toetus vastu kirikut ja ootas
selle möödumist