Dekameron
Saladinil oli olude tõttu palju raha vaja. Õnneks tuli talle meelde juut
Melkisedek, kes intressiga raha laenas. Saladin tahtis aga niisama seda raha saada ja otsusatas
juudi endale külla kutsuda. Saladin oli Melkisedeki vastu külalislahke. Kuid Saladinil oli peas
teine plaan, ta tahtis Melkidekki sõnadega vahele võtta ja küsis temalt küsimuse. Missugust
usku sa kolmest usust õigeks pead, kas juudi-, saratseeni- või ristiusku? Juut oli tark mees ja ei
jäänud vastust võlgu. Melkidekt teadis, et Saladmis tahab ta vahele võtta, seega mõtles ta välja
hea vastuse. Vastuse alguses kiitis ta Saladmise küsimust ja rääkis siis loo ühes väga
väärtsulikust sõrmusest. See sõrmus oli kuulunud ühele väga rikkale ja kuulsale mehele. Enne
oma surma kinkis ta sõrmuse oma pojale, millega temal oli õigus kogu oma isa pärandusele. Nii
jagati seda sõrmust põlvestpõlve, kuni sattus ühe mehe kätte. kellel oli kolm poega, keda ta
ühtmoodi armastas ja hoidis