Varane ooper
Erinevalt
prantsuse klassitsistlikust tragöödiast on lõpp enamasti õnnelik, s.t. lieto fine.
Ooperi libretodes hakati kindlaks määrama, kus on retsitatiiv, kus aaria. Sai reegliks, et aaria peab olema stseeni lõpus,
enne aariat aga on retsitatiiv. 17. sajandi lõpuks olid itaalia ooperis retsitatiiv ja aaria eraldunud.
1690. aastatel kinnistub ooperites da-capo-aaria vorm. Da capo oli melismaatiliselt kaunistatud ja laulja
improviseerimistega.
Kujuneb välja itaalia ooperi avamäng (sinfonia; kiire-aeglane-kiire);
järjest rohkem hakatakse kasutama orkestrit aariate saatmiseks.
Tegelaskonnast:
Tegelasi vähe, 6-7. Need ja vahel ka statistid moodustasid ühtlasi koori. Koore ooperis väga vähe, võis olla näit. alguses
ja lõpus. Ka ansambleid esineb väga vähe.
Peaosad
nn. esimene naispeategelane prima donna - sopran;
esimene meespeategelane primo uomo - kastraatlaulja; naisalt;