Lahmuse Mõis
haritud kui rendileping seda nõudis jm. Pealegi oli ta oma kaebuse esitamisega hiljaks jäänud ning 1876. ja 1883.
aastal A. Lusikaga sõlmitud lepingute järgi polnud tal õigust kahjutasu nõuda ei hoonete ega melioratsioonitööde
eest.
Talude päriseks müümise ja ostmise ajal 19. sajandi teisel poolel, kui paljudel peremeestel tuli oma kohalt ära
minna, õppisid nad aga ka täpset arvet pidama töö ja varanduse üle, mida nad olid oma tallu paigutanud.
Melioratsioonikahjutasude nõudmised muutusid talust väljatõstmise korral sagedasteks. Melioratsioonitöid hüvitati
lahkuvale peremehele 1860. aasta Liivimaa talurahvaseaduse järgi aga ainult juhul, kui tööd olid tehtud mõisniku
loal.
EAA, f. 3760, n. 1, s. 2351, l. 48 Lahmuse vallavolikogu 11. mai 1881 otsus mõisa pärijatelt Jennylt ja Fannylt
koolimaa väljaostmise kohta
Mõis küsis 10taalrilise koolitalu eest 2400 hõberubla. 10taalrilist kohta võib pidada keskmise suurusega taluks