Meditsiiniajaloo konspekt
Jätkuvalt püsis elus filantroopia traditsioon,
valgustusajastul ja seoses humanismi puhanguga olid haiglad kõrgkihtide (ja nüüd juba ka
järjest jõudu koguva keskklassi ,,kingitus" neile ,,kes polnud haiged omal süül"). Annetustel
põhinev süsteem tähendas paraku ka seda, et annetajatel oli sageli suurem mõju haiglate
arengule kui kohalikul võimul, rääkimata arstidest.
Kuigi valgustusaeg oli toonud kaasa arusaamise, et inimeste eluolu võib parandada ning
fatalism asendus nö melioratsionismiga, esines teatav utilitaristlik lähenemine uusaja
patsiendid olid küll vaesed ja haiged, kuid eeldatavasti töövõimelised inimesed, keda loodeti
ühiskondlikule elule tagasi aidata. Seda näitab kasvõi see, et veel 19. sajandil olid nt
Saksamaal enamus patsiente mehed ja alla 30. aasta vanad. Haiglasse vastuvõtu eeldused
toona olid niisiis pigem sotsiaalsed, mitte meditsiinilised (ühiskondlikult ,,alaväärtuslikke" ja
,,ravimatuid", nt prostituute ja joodikuid, haiglasse ei võetud
annaabi.ee 
