Sir Joseph John Thomson
kõrvale järelikult olema ka negatiivselt laetud. Osake nimetati elektroniks ning Thomson
püstitas sejärel esimese aatomi mudeli. Mudel on illustreeritud järgmisel joonisel.
Thomsoni aatomimudel käsitleb aatomid kui positiivset keskkonda, kus sees asuvad
elektronid. Ta kirjeldades seda kui “pudingut rosinatega”, kus aatom ise on mingit sorti
positiivselt laetud "puding", mille sees “hõljuvad” ringi negatiivselt laetud "rosinad".
Tänapäeval on teada, et elektroni mass on melektron = 9,109 ⋅ 10-31kg.
Järgmine samm aatomimudeli arengus astuti Thomsoni tudengi, Ernest Rutherfordi poolt.
Rutherford lükkas "rosinapudingu" mudeli ümber, avastades aastal 1909, et enamus aatomi
massist asub aatomi keskele, väga pisikeses piirkonnas (võrreldes aatomi enda suurusega)
Teda auhinnati Nobeli preemiaga (1906) tunnustades tema teoreetilisi ja eksperimentaalseid
uuringuid, mis on seotud gaaside elektrijuhtimisega. Ta pakkus välja, et aatom on
annaabi.ee 
