Dendroloogia
urvalindudele, siisikestele, leevikestele, isasurvad ka laanepüüdele.
Lepavihtasid valmistati lammastele ja kitsedele talviseks lisasöödaks, noorte kuni 10
aastaste leppade tüvekoort ja alumiste okste võrseid koos lehtedega söövad lambad ja kitsed
meelsasti suvelgi. Lepakoort, pungi, võrseid ja lehti tarvitavad toiduks vähesel määral põdrad,
metskitsed ja koprad ning kuni sajakonna putukaliigi valmikud ja vastsed. Tavaliselt närivad
lepalehti auklikuks hundpoi (Melasoma aenea) ning lepapoi (Agelastica alni) tumesinakad
mardikad ja nende mustad vastsed. Leheservadesse süvendeid närivad mitmed mardikad
kärsaklaste (Curculionidae) sugukonnast. Mõnemillimeetriseid punakaid pahkasid
lepalehtede pealispinnal põhjustavad lepa-pahklesta (Phytoptus laevis) noored lestad, noortel
kasvuhoos võrsetel ja tipmistel lehtedel elutsevad kogumikena lepa-lehekirbu (Psylla alni)
vastsed, põhjustades võrsete ja lehtede kattumist hallika kirmega. Lepalehti rullivad kokku
annaabi.ee 
