Tihedad sidemed Rooma impeeriumiga. Eraldusid käsitöölised. 7. Raud- u 500 eKr. Tarandkalme, soorauamaak 8. Linnused- Sõja- ja röövretkede oht oli suur ning vaenuväed saabusid sageli ootamatult. Oli mida kaitsta. Mägilinnus, Kalevipoja säng, linnus-asula. 9. Naabrid- päris-soomlased, hämelased, karjalased(ingerlased= soome+vene), isurid, idaslaavlased, liivlased(soome-ugri), balti hõimud(latgalid), nemgalid, seemid, götalased, svealased, viikingid. Eestlased suutsid küllalt tugevale vastasele(viikingid ja muud skandinaavialased) küllalt tugevat vastupanu osutada ja sooritada vasturetkigi. Idanaabritega olid suhted üsna
Austati esivanemate hingi. · Ohverdamine-ohverdati ohvrikivi juures, jumalate soosingu saavutamiseks. Ohverdati loomi, vahel ka inimesi. 3. Miks võib väita, et ristiusk polnud eestlastele muinasaja lõpul teadmata? On teada, et inimesi maeti peaga läänesuunas ja on leitud inimesi, kes kandsid risti. 4.Mis on muinasusundist tänapäevani säilinud? Hingedepäev ja hingedeaeg. EESTLASED JA NAABRID MUINASAJA LÕPUSAJANDITEL Soomlased: 1)pärissoomlased (läänes); 2)hämelased (keskel) ja 3) karjalased (idas) Rootsi ristiusu vastuvõtmine toimus 11 saj. ( + väljakujunenud riiklus) Rootslased alustasid ka soomlaste ristiusustamist. (12 saj II pool pärissoomlased ja hämelased) (--> soomlased olid andamisõltuvuses) Idaslaavlased 10. saj (õigeusk). Vana-Vene riik. Leedukad olid küll paganad, aga neil oli oma riik. 1180-dad (väiksemad vürstiriigid ühinestid --> Suur-Vürstiriik) 1187 hävitati Rootsi linn Sigtuna (Idamere panagad?) 1143. a. Rajati LÜBECK.