Kliiniline psühholoogia
vähenemiseni. Juhtub kas see, et ema ei lahku, või see, et keegi teine võtab sülle vms.
Ängistus võib tekkida mitte üksnes miski konfliktist reaalsusega, vaid ka konfliktist
üliminaga, siis on see spetsiifiline ängistus ja seda nimetetakse süütundeks. Mina võib
sedagi kasutada signaalina ja olukorraga toime tulla. Kui minal ei jätku energiat, võib
süütunnegi kõik üle ujutada ja on käes teistliiki neuroos - melanhooliahoog e. depressioon.
Konflikt on tegelikult alati mina ja miski vahel. Alateadlik tung püüdleb vallandumisele,
tema vastu astub ängistus, mis on kokkupõrkest reaalsuse või üliminaga tekkinud, aga mis
kuulub mina sisse. Seega võime öelda, et kõik teised konflikti liigid - miski ja reaalsuse
vahel, miski ja ülimina vahel, miski vastandlike tungide vahel, on alati mina kaudu
vahendatud, s.t. konflikt on mina ja miski vahel. Seetõttu on ka loomulik psühhoanalüüsi
annaabi.ee 
