Erasmus Rotterdamist
aastal Torinos teoloogiadoktoriks. Teatud
mõttes pani ta aluse protestantlikule reformatsioonile. Öeldakse, et "Erasmus munes muna ja
Luther haudus selle välja." Pannes inimesi Rooma süsteemi üle naerma, avaldas Erasmus
suuremat mõju kui reformaatorite protestid. Ta toetas küll Lutheri uuendussoovi, kuid polnud
nõus paavstlusest lahkulöömise ja kiriku lõhestamise osas. Alates 1524.a. on nende suhted
siiski rikutud. Samas säilitas Erasmus sõbralikud suhted Lutheri kolleegi Melanchtoniga.
Erasmus kirjutas palju filosoofia-, teoloogia-, eetika- ja pedagoogikateoseid, tegi kindlaks
vanakreeka keele õige häälduse ning käsitles ladina keele stilistikat.
Erasmus tegutses Itaalias, Madalmail, Inglismaal, Sveitsis, eriti Baselis.
Thomas More´ile pühendas Erasmus vaimuka satiirilise teose "Narruse kiitus". Näiteks
rõhutab ta "Narruse kiituses", et kristlik kirik on küll verega rajatud, veres kinnitust leidnud ja