Karl V
kuulutanud esimesel Speyeri riigipäeval välja aadelliku usuvabaduse ehk alamad pidid
järgima seda usku, mida tunnistas nende valitseja. 1529. aastal korraldas Ferdinand
Karli nõudmisel teise Speyeri riigipäeva, kus püüti Wormsi edikti reaalselt ellu
rakendada ehk luterlust illegaalseks muuta. Seepeale esitasid luterlikud vürstid protesti
ning teenisid nõnda protestantide nimetuse. Kompromissi püüti leida 1530.
aastal Augsburgi riigipäeval, kus Philipp Melanchthonesitas Augsburgi usutunnistuse.
Karl sellega ei leppinud ning nõudis protestantide "tõelisesse" kirikusse
tagasipöördumist. Ta oli valmis ka mõningaid vürstide nõudmisi kaaluma, et lülitada neid
kirikureformi, kuid protestandid jäid kangekaelselt endale kindlaks ning ka paavst
polnud nõus järele andma. See põhjustaski esimese tõsise konflikti keisri ja
protestantide vahel: viimased lõid 1531. aastal oma usu kaitseks Schmalkaldeni liiga.
annaabi.ee 
