Kuidas eestlased endale perekonnanimed said
Rohkesti leidub eesti-saksa värdnimesid: Ausberg, Looberg, Õismann, Jahimann,
Juhkamson, Võsoberg, Laanenbek, Lahemann, Poissmann, Sõrasson (Saareste II: 9).
Eestikeelsete nimede seas võib nende murdelise ilme põhjal eristada põhjaeestilisi ja
lõunaeestilisi nimesid. Lõunaeestilisi nimesid on nt Hain, Hüdsi, Kahro, Naaris,
Põvvat, Sannamees, Sõgel. Põhjaeestiliste nimede hulgas saab eristada saartelt
(Leas=lääs, Loob=loib, Kaju, Pihl, Kadarik, Tuulik, Meiusi, Kibuspuu, Koost),
läänemurde alalt (Paart=part, Täras=teras, Lasn) ja keskmurde alalt (Oamer, Pearu,
Preast, Sõerd) pärit nimesid.
Mõnele maa-alale on iseloomulikud kindlad sufiksid. Räpinas on näiteks
sagedased sk, -nd, -ng: Häidesk, Kliimask, Lepisk, Lepind, Kisand, Nagland, Ritsing,
Saksing, Tanning. (Saareste II: 9-10.)
Priinimede grammatiline liigitus
A. Saareste on jaganud nimesid sõnaliigiti ja käändeti (Saareste I: 145, II: 11).
annaabi.ee 
