Nimetu
Religioosne
mõte segunes koomikaga. Sellest arenesid esimese aastatuhande lõpul draama
sugemetega tantsu- ja laulumäng ( sarugaku) ning peamiselt külades mängitud rahavlik
tantsuetendus (dengaku), mis tähendas legendidega seotud muusikat. ( Sealsamas 2008:
153)
Suure tähtsusega on jaapani teatri ajaloos tantsu- ja laulumängudest 14.sajandil välja
arenenud ja tänapäevani Jaapanis suurt populaarsust nautiv nõ, mis tähendab
meiterlikkust, võimekust, oskust. Algul kujutas see teater endast usupühadel korraldatud
draamaetendusi, mille sisu oli lüürilis-melodraamaline, esitluslaad aga
pantomiimilismuusikaline. Nõ-teatris olid näiteljateks ainult mehed. Peategelased
esinesid ilmekates maskides ja luksulikes kostüümides. Tavaliselt oli etenduses
kolmkuni kuus näitlejat, jutustaja, koor ja orketer. Laval oli tavaliselt väga vähe
dekoratsioone, kuid obligatoorseks elemendiks oli foonile maalitud mänd
annaabi.ee 
