Toomsalu rekordid olid eestlastele veerand sajandit samamoodi ületamatud nagu ta kaasaegse kergejõustikutähe Jesse Owensi saavutused maailma spordis. Nõukogude impeeriumi meistrivõistlustel jõudsid esikolmikusse 100 meetris Georg Gilde, 200 meetris Gilde, Linda Kepp-Ojastu, Ramon Lindal ja Gennadi Organov, 400 meetris Eino Ojastu (võistkondlikel meistrivõistlustel 1958). Eino Ojastu ja ta poeg Aivar on ka võidetud Eesti meistritiitlite ja rekordiparandustega silmapaistvamaid atleete meie kiirjooksu ajaloos. Ojastute dünastia saavutustest säravaim on kahtlemata Linda Kepp-Ojastu 1958. aasta Euroopa meistrivõistluste teatejooksukuld. Kolm hooaega hiljem jõudis N. Liidu võistkondlikel meistrivõistlustel 100 meetris esikolmikusse ning 11,6-ga 100 meetris maailma edetabeli esikümnesse Liivia Härsing. Härsingu tulemuste nivoo ületamiseni jõudsid järeltulijad Eesti naiste kiirjooksus ümmarguselt 40 aasta hiljem
(pälvis hiljem ka teadlasekraadi). Toomsalu rekordid olid eestlastele veerand sajandit samamoodi ületamatud nagu ta kaasaegse kergejõustikutähe Jesse Owensi saavutused maailma spordis. Nõukogude impeeriumi meistrivõistlustel jõudsid esikolmikusse 100 meetris Georg Gilde, 200 meetris Gilde, Linda KeppOjastu, Ramon Lindal ja Gennadi Organov, 400 meetris Eino Ojastu (võistkondlikel meistrivõistlustel 1958). Eino Ojastu ja ta poeg Aivar on ka võidetud Eesti meistritiitlite ja rekordiparandustega silmapaistvamaid atleete meie kiirjooksu ajaloos. Ojastute dünastia saavutustest säravaim on kahtlemata Linda KeppOjastu 1958. aasta Euroopa meistrivõistluste teatejooksukuld. Kolm hooaega hiljem jõudis N. Liidu võistkondlikel meistrivõistlustel 100 meetris esikolmikusse ning 11,6ga 100 meetris maailma edetabeli esikümnesse Liivia Härsing. Härsingu tulemuste nivoo ületamiseni jõudsid järeltulijad Eesti naiste kiirjooksus ümmarguselt 40 aasta hiljem