Friedrich Nietzsche
endast võitu saavat, kirjutas ta
teosed Anti-Kristus ja Puuslike
hämarus, samuti mina-vormis
raamatu Ecce homo.
· Jaanuaris 1889 tabas F. Nietzsche teos
Teispool head ja
Nietzschet raske kurja, mis ilmus
aastal 1886
närvivapustus, millest ta enam
ei paranenud.
5
· Hullumeelsusesse langenud
meisterfilosoof elas edaspidi
algul ema ja siis õe juures,
viimased aastad möödusid
osaliselt halvatuna.
· Nietzsche, keda tunti kui
geeniust, ei soovinud ega
suutnudki enam oma tööst
rääkida.
· Pole kahtlust, et Nietzsche on
filosoofia ajaloo vihatuim mees.
6
· Nietzsche tahtis häirida
haavata oma lugejaid, ta
tahtis purustada nende
näilikult turvalised
unistused; ta oli järsk ja
agressiivne ning