heledamad ja karvased roodude nurkades. Leheroots 3-4 cm pikk, paljas ja punakas. Õied: koondunud 3-11 kaupa ebasarikjatesse õisikutesse, õisiku kandeleht kuni 8 cm pikk, piklik, VII. Viljad: kerajad, väikesed, peenviltjalt karvased, pähklis 1-2 seemet, IX-X. H. pärna puit on pehme ja soe käe all. Sellest valmistati mitmesuguseid nõusid. Pärnad on õitsedes suurepärased meetaimed ja pärnaõietee hea köharohi. Pärnatüve niineosa oli tähtis punumismaterjal ja pärnakoor hea meisterdamisvahend. Haljastuses on harilik pärn kasutusel sageli alleepuuna, taludes hästi kärpimist ja linnatingimusi ning kloriide, samuti varjutaluva puuliigina vähese valgustatusega haljastusobjektidel. Harilik pärn on lehtpuudest Euroopas üks varjutaluvamaid. Suurelehine pärn (Tilia platyphyllos Scop.) Suurelehine pärn on kuni 40 m kõrgeks kasvav laimunaja võraga Lääne-Euroopas kasvav puu. Võrsed helepruunid kaetud tihedalt karvadega, koor helehall. Lehed on 6-12 cm pikad,
Leheroots 3-4 cm pikk, paljas ja punakas. Õied: koondunud 3-11 kaupa ebasarikjatesse õisikutesse, õisiku kandeleht kuni 8 cm pikk, piklik, VII. Viljad: kerajad, väikesed, peenviltjalt karvased, pähklis 1-2 seemet, IX-X. H. pärna puit on pehme ja soe käe all. Sellest valmistati mitmesuguseid nõusid. Pärnad on õitsedes suurepärased meetaimed ja pärnaõietee hea köharohi. Pärnatüve niineosa oli tähtis punumismaterjal ja pärnakoor hea meisterdamisvahend. Ajaloost on eriti Lõuna- ja Ida-Eesti aladelt tuntud pärnaniinest punutud viisud, millised kestsid jalanõudena vaid paar päeva. Niinest punuti ka mitmesuguseid paunu, karpe, vakku ja ämbreid. Muistsete eestlaste käsitöömaterjalina on pärnakoor ja niin etendanud tähtsat rolli. Annab kergelt kännuvõsu. Haljastuses on harilik pärn kasutusel sageli alleepuuna, taludes hästi kärpimist ja linnatingimusi
annaabi.ee 
