George Berkeley eksperimentaalfilosoofia
ühekorraga, ning tuli edastab teile vaid ühe lihtsa ja ühtse idee". Järelikult, kuna valu ei ole
võimalik eristada kõrvetavast kuumusest, siis peab kuumus-nagu valugi-eksisteerima meie
vaimus.
Berkeley kõige kuulsaim ja enim sõnasõdu põhjustanud mõttekatse on kokku võetud
järgmises ülesandes: püüdke ette kujutada objekti, mis eksisteerib nii, et mitte keegi seda ei
taju. Seda on tihi nimetatud tema meisterargumendiks materialismi vastu ja see leidub tema
,,Põhijoontes": ,,Selleks pole vaja muud, kui vaadata oma mõtteisse ja proovida järele, kas te
suudate kujutleda mingit heli, kuju, liikumist või värvi eksisteerivat nii, et keegi seda ei taju,
st ilma vaimuta". Berkeley meelest võime me küll kujutleda puid pargis ja raamatuid kapis,
kuid sealjuures me vaid vormime oma vaimus teatavaid ideid, mida me raamatuteks ja
kapideks nimetame, samal ajal jättes vormimata kellegi, kes neid tajuks