Muistne vabadusvõitlus
Muistne vabadusvõitlus (1208-1227)
12.sajandi alguses hakkasid sakslased liikuma ida suunas ja jõudsid läänemere äärde. 1143 rajati
Lübecki linn. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed ja nende järel pastorid, ristiusu levitajad.
1184.a. saabus väinajõe suudme Liivlaste juurde munk Meinkard. Ükskülasse rajas ta linnuse ja kiriku.
Liivlaste vanem Kaupo võttis vastu ristiusu ja selletõttu ristiti ka ülejäänud liivlased. Peagi liivlased
pettusid ristiusus ja pesid Väinajões ristimise maha. Sellepärast tekkisid Liivlaste ja sakslaste vahel
sõjalised konfliktid. Järgmiseks piiskopiks sai munk Albert, kellest kujunes eestlaste vastu peetava
sõja ja ristiusu juht. 1201.a. rajas Albert Riia linna, millest sai järgneva vallutuse tugipunkt. Rooma
annaabi.ee 
