Üldine Teatriajalugu II
Liikmete arv suur ja piletihind odav. Mängiti ka Hauptmanni,
Schillerit, Lessingut, Ibsenit repertuaar laiem kui Freie Bühnel. Selle teatri edu ergutas ka
kommertsteatreid lavastama uusi näidendeid.
Moodsa näitekirjanduse eeskuju oli Ibsen, kelle loomingu lavastamisega käisid kaasas pidevad
skandaalid ja vaidlused. 1870ndatest alates etendati Saksamaal Ibsenit, aga ,,Norat" näiteks
õnneliku lõpuga. Põhiskandaalid ,,Kummituste" ümber, mida etendati suletud ringile
Meiningeinis. Ka Berliinis valitud publikule. Ei mahtunud ilusa kunsti raamidesse. Juhtuvad
autorid Sudemann jt.
Ibsen kajastas uusi ideid kunsti ülesande kohta, suundumust, mida selle liikumise üks pioneere
Emile Zola oli nimetanud naturalismiks draama eesmärgiks polnud enam pelgalt inimestele hea
enesetunde pakkumine, vaid sellest pidi saama teadusliku uurimise üks harusid,
katselaboratoorium, et õppida tundma inimsuhteid, mis kujutavad maailma ja ühiskonda nii, nagu
annaabi.ee 
