Eestlased punaarmees
Lisaks sellele nõustus Eesti Moskva tugeval survel ja rahu säilitamise nimel sõlmima N.
Liiduga 28. septembril 1939 veel ühe mittekallaletungilepingu. Selle lepinguga lubati Eesti
territooriumile Punaarmee sõjaväebaasid. Eestile kaelamääritud Moskva leping kandis
pidulikku nimetust vastastikuse abistamise pakt ja deklareeris meie riigi sõltumatuse
tunnustamist, kuid sisuliselt tähendas see pärast Poola jagamist meievastase agressiooni algust.
See leping vormistati Moskva diktaadiga, jõuga ähvardades ja sõjalisi provokatsioone
sooritades. Oma kaubalaeva Metallist provokatiivne uputamine Soome lahes ning Poola
allveelaeva Orzeli põgenemine Tallinnast olid argumendid, millega survestati Eesti Vabariigi
juhtkonda, et realiseerida agressiivseid plaane. Baasidesse toodud Punaarmee üksused ületasid
arvuliselt Eesti Kaitseväe suuruse kahekordselt ja nagu näitasid paari kuu pärast alanud N.
annaabi.ee 
