Kultuurigeograafia konspekt
Visla jõest kirdes elanud rahvaid, kes olid peamiselt balti hõimud. Seda mainitud Tacituse germania teoses 1
sajandil. Alles 19 sajandil hakkasime end ise nimetama eestlasteks. Varasemalt olime maarahvas ja
kõnelesime maakeelt. Etnonüüme hakati kasutama siis kui taheti end teistsuguse kultuuri ja keelega
naabritest eristada. Maarahvaks olemisega kõrvuti kujunesid ühisel hõimupäritolul rajanevad oma
identiteediga inimkooslused. Enamasti oli ka eesmärk naabrit tögada ja seeläbi meietunnet tugevdada, siis
otsitakse põhjusti neist nähtustest, mis tunduvad teistsugused ja seega naeruväärsed. Nt Urvaste kihelkonna
rahavriided olid enamasti mustad nii kutsuti neid mustakesteks.
Mulk ja mulgid- Wiedemaani kohaselt on mulgid Tartumaale sisserännanud viljandimaalased. Võrulaste
naljatav nimetus viljandlaste kohta. Mulgimaa on kultuuriline piirkond Lõuna- Eestis, mis koosneb viiest
kihelkonnast (Tarvastu, Paistu, Halliste, Karksi ja Helme)
annaabi.ee 
