Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus
väljavalituteks ja üleliigseteks on kõige kurja juur.
Võib arvata, et kirjanikku mõjutasid tolleaegsed vene ühiskonnas juhtunud lood. Näiteks
kirjutas ta 1861. aastal süüdi mõistetud kurjategija Lacenaire vanglas memuaare ja luuletusi,
milles väitis oma kuritöö olevat protest ebaõiglase ühiskonna vastu. Kurjategija olevat vaid
ebardliku ühiskonna ohver. 1865. aastal tappis keegi 27 aastane noormees kirvega kaks vana
teenijannat, et nende perenaist paljaks varastada. (Meiessaar1935:234)
Ehkki sellisest materjalist saaks kirjutada kriminaalromaani, keskendub Dostojevski
tähelepanu hoopis teistele küsimustele: miks Raskolnikov tappis, millised on kuritöö
tagajärjed? Kriminaalne süzee kasvab sotsiaal-filosoofiliseks. Detektiiviromaanile on
,,Kuritöö ja karistuses" tunnuslik keerukas süzee koos seikluste ja mõistatuslikkude
kuritegudega, mille saladust otsitakse. Kriminaalromaanile on lähedane ka süzeed pingestav
mõistatuslikkuse motiiv
annaabi.ee 
