Eesti uusima aja ajalugu
Ruhnu saar peab saama lätlastele. Taas hakkas olukord eestlaste ja lätlaste vahel muutuma pingeliseks. Kokkuleppeid ei
saavutatud. Sellises määratlematus olukorras kulus veel 3 aastat, kuni jõuti järgmise olulise sammuni - 1923. aasta sügisel
kommunistlik internatsionaal tegid ettevalmistusi kommunistliku revolutsiooni vallandamiseks Saksmaal - suur osa sellest
kihutuskirjanduse liikus läbi Baltimaade. Sellistes meeleoludes tuli Läti mõjukas delegatsioon Meierovicsiga eesotsas Tallinnasse
ja 1. nov 1923 kirjutati alla tervele paketile lepingutele, kõige tuntum Eesti-Läti kaitseleping, majanduslikes mõttes kõige tuntum
nn tolli-uniooni kokkulepe - pidi tihenema Eesti ja Läti koostöö. Kolmandaks paketiosaks kokkulepe, mille järgi mõlemad pooled
loobusid vastastikuste hüvitiste sissenõudmisest, Läti loobus tagasinõudmast Eesti poolt rekvideeritud varasid ja neljas osas