Eesti ajalugu - konspekt
mõisnikud soovitasid üle minna raharendile (kapitalism!). Uued seadused 1849 Liivimaal ja 1856
Eestimaal võtsid neid soovitusi arvesse:
· Lubati talude päriseksostmine
· Teorent asendati raharendiga
· Talumaad aeti krunti, st tükkidest moodustati loogilised tervikud.
Majapidamised korraldasid ümber nii mõis kui talu. Mõisapõllul hakkasid tööle palgalised e moonakad.
Rendi- ja müügitulude eest muretsesid mõisnikud uusi põllutöömasinaid, sisseseadmed meiereidele ja
viinaköökidele. Algas maaparandus, sordi- ja tõuaretus.
Talupoeg pidi ise otsustama, mida toota, et rent tasutud saaks. Viljakasvatusest tähtsamaks muutus
loomakasvatus, oluliseks sai kartuli ja (eriti Lõuna-Eestis) lina kasvatamine. Moodsa põlluharimisega
tutvumiseks asutatakse põllumeeste seltse. Olme poole pealt - talumajad saavad korstnad ja klaasitud
aknad, pastlaid ja viiske asendavad saapad, majade ümber hakatakse kasvatama õuna- ja ploomipuid
ning marjapõõsaid.