Sõnamõrvar
Ma koputasin küllaltki
tugevasti uksele.
"Ja, jah! Ma pole kurt! Palun, võite sisse tulla," ütles range hääl ja ma kohkusin, aga
siiski astusin julgelt sisse.
"Tere! Minu nimi on Jasmiin Kiibet. Ma tulin siia töövestlusele," ütlesin väga viisakalt ja
julgelt.
"Hmm! Mulle paistab, et see julgus koputas uksele, mitte sina! Aga noh! Palun võtke
istet!" ütles see naine väga kavalalt, aga üldse mitte kurjalt. Ma istusin sinna, kuhu see
naine osutas.
"Nii...! Minu nimi on Evelissa Meidsoon. Eks siis läheme ametliku peale. Mulle hakkas
kohe silma su moekas riietus. Sa oskad riideid hästi selga sobitada ja sinna väikseid
lisandeid ka panna. Ma sooviks näha, kuidas sa joonistad ja ise riideid välja mõtled. Selle
teadasaamiseks pead sa läbima eksamid. Niisiis räägi natuke endast ka!" rääkis pr
Evelissa. Ka tema nägi väga kena ja soliidne välja.
"Ma olen oma välimuse kohta väga vana. Ma olen 42 aasta vanune. Mul on kaks last.