"Valgekihv" Jack London
Odüsseia" (1900), "Ta isade jumal" (1901), "Pakase lapsed" (1902) ja romaan "Lume
tütar" (1902).Veidi hiljem veel kogu "Usk inimestesse" (1904) ja romaan "Merehunt"
(1904).Neis teostes kujutab London elu karmis Põhjas.Peamisteks kangelasteks on
kullaotsijad.London näitab tugeva isiksuse võitlus loodusega.Elu on Põhja kokku
vedanud inimesi mitmesuguste iseloomudega, mitmesuguste saatustega ja mitmesuguste
minevikkudega.Ühed karastavad, mehistuvad, muutuvad ausateks ja julgeteks looduse
peremeesteks.Teised jäävad alatuteks väikesteks inimesteks, nagu nad on olnud.Kõiki
neid ühendab raugematu elujanu.
Sümpaatiaga kirjutab J.London vähenõudlikest ja kartmatutest indiaani naistest, kes
käituvad suure mehisusega seal, kus nende valged õed võib-olla pisaraisse
kohkuksid.Indiaanlaste ja valgete vahekordadest kirjutades jääb London aga "valge rassi"