karmi õppetundi võitu ning muutusid sellega jälle nii vaimses kui füüsilises mõttes veidi paremaks inimesteks. Romaani lõpupoole on vendade maailmavaate muutus juba täiesti märgatav, nad on märksa kohusetundlikumad ja töökamad ning eelkõige visad. Seda kinnitab, juba seegi, et nad maksid Viertola härrale tapetud härgade eest, õppisid läbi raskuste korralikult lugema ja olid küllalt visad, et kuivatada terve soo, selle nimel, et saak ei ikalduks. Nad on mehistunud, muutunud otsusekindlamaks ja õppinud tegutsema sihipäraselt. Juokolasse tagasi kolides lepivad nad ära oma nooruse rumaluses soetatud vaenlastega ja hakkavad elama nii nagu tublid ja töökad inimesed kunagi kõik see annab tunnistust nende meelemuutusest ja oskusest oma vigadest õppida. Seega võibki väita, et vaatamata pikkade katsumustele, õnnetustele ja hädadele suutsid vennad mõista oma inimeseks, st. ühiskonna liikmeks olemise rasket kohustust ja seda ka täita
Eesti põllumajandus läbi aegade Selle kirjatöö pühendab autor maarahva ajakirjaniku Helju Rauniste mälestusele. Eestlane on oma olemuselt olnud ja on maarahvas ning eesti rahva ajalugu on lahutamatult seotud Emakese Maaga, kelle rinnal on eestlane võrsunud ja mehistunud. Samal ajal on eesti rahval tulnud seda rinda-pinda pidevalt jagada väljasttulnutega. Enne Esimest maailmasõda oli Eesti tsaari-Venemaa majanduslikult suhteliselt hästi arenenud (ent poliitiliselt ja rahvuslikult rõhutud) osa. Sellele vaatamata jäi ta agraarmaaks. Eestis valitses nn balti erikord, mis kindlustas balti mõisnikele erakordse monopoli maale, nende majandusliku, poliitilise võimu ning privileegid