KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960
a.
juulist kuni 1944. a. sügiseni) laostumine. Noor, nõukogude võimu poolt rajatud
kaubandusaparaat lammutati, kaubad ja kaubanduslik inventar jaotati "saamameeste"
vahel, suur osa kaubandusettevõtteid suleti mitmesugustel põhjustel, peamiselt aga
kaupade puudumise tõttu. Üldse vähendas kaubandusvõrk okupatsiooni ajal, 1941.
aasta kevadega võrreldes, rohkem kui kolm korda. Tegutsevas kaubandusvõrgus
õitses aga eraalgatusel baseeruv spekulatsioon ja mehhinatsioonidele toetuv
ülikasumeid taotlev röövkaubandus. Koos kaubandusvõrgu arvulise
kokkutõmbamisega toimusid ka nihked üksikute tegevusalade osatähtsuses. Eriti
tugevasti kasvas segakaubandusvõrgu osakaal. Seda tuleb vaadelda sõjaaja ja
kaardisüsteemi tingimustes seaduspärase nähtusena, sest segakauplused elanikkonna
kaupadega varustamisel on eriti vajalikud maal ja väikelinnades. Nimelt võimaldavad