Meeled
k. hearing, audition) on võime eristada helilaineid nende
amplituudi ja sageduse alusel mingi spetsiaalse (kuulmis)elundi (tavaliselt kõrva) abil[6].
Kuulmismeel võimaldab teha kindlaks heliallika asukoha ja liikumise ruumis. Imetajates
detekteeritakse helilaineid kõrvas, kus mehhaaniline vibratsioon konverteeritakse sisekõrvas
närviimpulssideks. Kuna kuulmine eeldab mehhaaniliste stiimulite (molekulide vibratsioon)
detekteerimist, siis sarnaselt kompimismeelele liigitatakse
kuulmismeel mehhanosensatsiooni alla (ingl. k.mechanosensation).
Haistmismeel
Haistmine ehk haistmismeel (ingl. k. olfaction) on kemosensoorne meel, mis võimaldab
spetsiaalse haistmiselundi või selleks kohastunud haisterakkude abil tajuda ja eristada
keskkonnas (õhus ja/või vees) levivaid keemiliste ühendite segusid ehk lõhnu. Selgroogsetel
loomadel (sealhulgas inimesel) paikneb haistmiselund koos vastavate
rakkudega ninaõõne epiteelis. Selgrootutel paiknevad haisterakud enamasti vastavates