2. Sissejuhatus Põhiõppe projekti raames sai selle semestri jooksul kavandatud käsivalts soone surumiseks mõõgatoorikusse. Keeruliseks osutus interneti otsingusüsteemidest pildimaterjali leidmine, kuna selgus, et enamus pilte nimega ,,valts" olid mitte masinast vaid aktimodellist nimega Jurgita Valts. Õnneks oli edukam ingliskeelne otsing ,,sheet metal roller," mis koos juhendaja poolt antud piltidega andsid väga hea ettekujutuse, kuidas valmistatav mehhanist töötama peaks ja välja näha võiks. Esmalt valmis lähtemäärang (leiab lisast), millega said töö eesmärgid umbkaudu kirja pandud. Seejärel sai joonestatud hulk visandeid masina detailidest ning koostust üldiselt. Alles hilisel kevadel võtsin ette peenemate jooniste vormistamise, mis arvutiga tegemisel osutusid ootamatult keeruliseks, kuid mitte ülejõu käivateks. Valmisid detailijoonised valtsirulli vedavast võllist, hammasrattast, valtsi vända ning valtsi enda koost
tsiviilseadus. Õigusliku pluralismi Eestis murrab alles nõukogude võim. Lääne traditsioonile on omane ka alaline pinge õiguslike ideed ning õigusliku reaalsuse vahel, millest esimesed soovivad progressi, teine aga stabiilsust. Aegajalt on see pinge viinud aga tervete õigussüsteemide väljavahetamiseni. Kuid läänelik õigustraditsioon on sellest pigem tugevamaks kui nõrgemaks muutunud. Õiguse uuenemist on alati saatnud teadmine, et õiguse uuenemisel on alati oma sisemine mehhanist, muutused ei ole kunagi ainult vana kohanemine uuega vaid on osad üldisemast arengust. Muutused ei saa olla juhuslikud. Õigus kui süsteemne tervik peab arenema läbi sajandite. 12.september iga õigusajaloo etapp omab enda loonuõigust (?). Kuid meie huvialaks on loonuõigus rooma õiguse retseptsioonis uusaegne ratsionalistlik loonuõigus. Just viimast on nimetatud peale Codex Julianust kõige olulisemaks modernse õiguse aluseks. Võidukäik algab 18. saj