20. sajandi saksa kirjandus
Põhijooned ekspressionismis
Katastroofimeeleolu kui kollektiivne Stimmunslage. Tunne, et kohe juhtub midagi
hirmsat. Sõja eelaimus.
Ühiskonna- või tsivilisatsioonikriitika hirm moodsa teaduslik-tehnilise
tsivilisatsiooni vastu. Protest elu mehhaniseerimise eest. Tapetakse ära kõik, mis
vaimne, see seda protesti tekitaski.
Mehhaniseerimine mängis suurt rolli, tekkis liinitöö. Kväike inimene töötab vabrikus
ja tunneb end mutrikesena mingist masinast. Elu hakkas muutuma mehhaniseerituks.
Hakkas tekkima ka autostumine, inimesed hakkasid rohkem neid tegema ja nendega
liikuma. Neid tohutult toona kardeti. Raudtee rongitransport edenes. Tollal leiutati
kirjutusmasin. See annab ka kirjanduslikele tekstidele teise kuju. Erinevad tehnilised
edusammud.
Erdrücken und Öde das Leben ist total sinnlos. Niikuinii tuleb kohe katastroof, mis
seal enam teha.
Ich-Verlust, Ich-Zerfall koostlagunemine, inimene tunneb end olevat ohvrirollis,