Loogika aine ja ajalugu
2.3 Loogika pärast Renessanssi: 16. sajandist 19. sajandi keskpaigani
Renessans tähendas loogika jaoks lahtiütlemist keskaegsest, otse Aristoteleselt lähtuvast skolastilisest loogikast. Hakkas
sündima uus, matemaatikaga sidet leidev sümboolne loogika. Viimasest jooksebki veelahe antiik- ja keskaegse ning
tänapäevase loogika vahel.
Õhus olevad, siin-seal väljendatud ideed täpsest, universaalsest sümbolkeelest ning selle keele abil tehtava arutlemise
matematiseerimisest ja mehhaniseerimisest ei jõudnud enne 19. sajandi keskpaiku aga mingisugustegi praktiliste
tulemusteni peale lihtsate, ebasüstemaatiliste sümbolsüsteemide loomise.
2.3.1 16. ja 17. sajand
Renessanssi seostatakse kreeka-rooma klassikute ausse tõstmisega, kuid samas oli renessansiaegsete kirjanike hulgas
kombeks põlata Aristotelesest lähtuvat, möödunud sajandite ``steriilset'' skolastilist loogikat. Martin Lutherit olevat
ärritanud mistahes viide Aristotelesele.