Kokkuvõte Michel Foucault teosest „Seksuaalsuse ajalugu I“ – Scientia sexualis
Varasemalt
polnud haigust ega füüsilist hälvet, millele poleks kas või osaliselt omistatud
seksuaalseid põhjusi. Mäletan, et kui olin väike, siis aegajalt juhtus olema nii, et kui
ema oma sõbrannaga köögis juttu ajasid, ning ma seejuures ukse taga pealt kuulasin,
jooksis jutt ikka seksi ümber ning arutleti ja omistati kellegile mingeid hälbeid ning
imelikke käitumisvorme juurde mis olid seotud otseselt seksuaalsusega. Samuti, kui mul
laps sündis ning kuskil kahe aastaselt oma meheushkust uurima ja ,,katsuma" hakkas,
pistis kohe ema hädakisa lahti, et see pole normaalne. Peale seda, kui ma seletasin, et
mis saab seal olla mitte normaalset, kui laps oma keha õpib ning uurib, kui tal seal
jalgevahel miskit ripub ja segab- minagi uuriks ja vaataks mis selle põhjustab?! Õnneks
ta rahunes ning nüüd vähemalt ei ürita mulle enam rääkida mingitest käitumishälbedest,
kui miskit peaks olema.
Samuti mulle tundub, et seksuaalsuse teema on vaheperioodil olnud taandarengus.