Kalevipoeg, 20. lugu
teda silma ees püüavad meelitada, aga selja tagant salamahti otsa peale teha. Kalevipoeg
märkab veel õigel ajal nende kurja nõu ja hukkab nad. Teisel puhul tuleb üks kavalam kiusaja,
kes teda raudlastele abimeheks püüab meelitada. Kalevipoeg käsib taloma söödaga vähivarda
jõest tõsta ja järele vaadata, kas vähki sööda küljes on. Kui mees seda ei jaksa, käsib tal koju
minna: "Mine koju, vennikene! Käi sa kiirest kuulutama, mis sa märganud mehesta! - Olen
võimusel vägevam, kehakangusel tugevam, teod ei kõlba teenijaksi, ega suurus sulaseksi,
võimus võõra voli alla. Ennemini elan üksi kehva mehikese kombel, kui et sulgun sunni alla,
võõra voliduse alla. Kalevite kanget kaela saa ei kütke kinnitama, orja-ikke ormandama."
Inimeste seltsist lahkunud vägimees luusib nüüd laasi mööda ühest paigast teise: "Tusatuju
tuulutama, kus ei kanda enne käinud, varbad enne olnud veerend." Seal juhtub ta ühel päeval