Hatšepsut
Thutmosis II-l oli ühe Isise-nimelise liignaisega poeg,
hilisem Thutmosis III. Kui Thutmosis II noores eas, varsti pärast vaaraoks saamist suri, määrati
pärijaks tema poeg Thutmosis III.
Thutmosis III oli liiga noor, määrati Hatsepsut ta regendiks. Olles nimeliselt Thutmosis III regent, tuli
ta Thutmosis III-ga koos valitsedes järk-järgult ise võimule ning kuulutas lõpuks 1473 aastal eKr end
vaaraoks ja ta krooniti vaaraoks. Ta hakkas kandma mehe võimutunnuseid, meheriideid ja vaarao
valehabet ning kandis mehe tiitleid.
Kuigi Egiptuse naistel oli võrreldes teiste tolle aja kultuuridega kõrge staatus, oli see siiski vaaraoks
olemine ennekuulmatu. Naistel oli õigus omada maad ning seda oma perekonnaliikmetelt pärida ja nad
said kohtus oma õigusi kaitsta. Kuigi enne Hatsepsuti olid kuningannad Egiptust valitsenud, polnud
naisvaaraod enne olnud.
Hatsepsut valitses riiki Amoni ülempreestri Hapusenebi ning teiste ametnike täiel toetusel ja lõi
annaabi.ee 
