jaoks, võib sellest täielikult piisada. Kui tegeldakse hobidega, saadakse end mitmekülgselt välja elada, tegevusest rõõmu tunda ning end edasi arendada. Käies aeroobika trennis saab tantsuga figuuri saledana hoida. See tekitab naistes palju rahulolu. Samas lisandub juurde ka parem taktitunnetus, tantsuoskus, liikumine ning enesetunne. Kui mehed käivad jooksmas, saavad ka nemad figuuri paremaks muuta, end mehelikumana ja jõulisemana tunda ning läbi joostud kilomeetrite aega enda jaoks võtta, et muredega tegeleda ning vihal lahtuda lasta. Kui inimene ei püüdleks eesmärkide poole, ei teki tal kunagi elus tunnet, et ta midagi saavutanud on. Pigem saab temast allaandja ning heitunud isik, kes elab täiesti neutraalselt, kuid võimalik, et unistades sellest, milleks ta ise võimeline pole (näiteks paremast elust, suuremast elukohast, punasest liibuvast kleidist, mis figuurile sobiks)
SISSEJUHATUS Enesetapp ehk suitsiidid ehk vabasurm on surmajuhtum, mis on tahtlikult otseselt või kaudselt põhjustatud ohvri enese poolt. Suitsiidi põhjuseks on inimese soov lõpetada enda eksistents või soovimatus edasi elada. Suitsiide esineb nii meeste kui naiste seas, kuid on olemas teatud riskigrupid, kelle puhul on risk suurem. Riski suurendamisel mängivad suurt rolli mitmed tegurid nagu alkoholi tarbimine, tervislik seisund, perekonna olemasolu ja toetus ning veel paljud tegurid. Antud referaadis on välja toodud kuidas suitsiidi plaanivat inimest ära tunda, millised on riskifaktorid, riskide raskusastmed ning kuidas antud olukorras käituda ja suitsiidi ära hoida. 1 SUITSIID Enesetapp ehk suitsiid on paljutahuline fenomen, mis on sajandeid köitnud filosoofide, teoloogide, arstide, sotsioloogide ja loomeinimeste tähelepanu. Prantsuse filosoof Albert Camus' avaldab oma teoses Sisyphose müüt arvamust, et enesetapp on ainus tõsiseltv...
KOKKUVÕTE Teades, millised on suitsiidi tegemisele kaasa aitavad riskifaktorid oskame me neid oma lähedaste juures ära tunda ning nende kaotust ennetada. Suitsiidi plaaniv inimene vajab toetust ning soovib antud teemal rääkida, kuid ta vajab selleks usaldusväärset inimest, kes näitaks üles siirast huvi aidata. Eriti oluline on ära tunda väiksemgi vihje suitsidaalsusele meeste puhul, sest nad püüavad seda varjata, et varjata oma nõrkusi ning näida tugevama ja mehelikumana. 8 KASUTATUD KIRJANDUS Saveljev, K. 2005. Abiks sotsiaaltöötajale depressiooni ja suitsiidiriski hindamisel. Tallinn Tervise Arengu Instituut. 2010. Alkoholiprobleemidega patsientide suitsiidiriski hindamine. Tallinn URL [WWW] https://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:x7e8bIQvO7oJ:www.terviseinfo.ee/et/truekised/download/61+suitsiidirisk
annaabi.ee 
