Konspekt terve 10. klassi ajaloo õpiku kohta
Vaesemad inimesed nagu rüütlid elasid tagasihoidlikes
tornlinnustes, aga suurnike linnused olid kaitstud mitmekordsed kindlustus müürid ja
sageli oli neil määratud ka lossiülemad ehk kastellaanid.
Kuna Euroopas kadus paljudel sõjameestel nii öeld ,,töö'', hakati korraldama
turniire, kus nad said rahvale oma oskusi demonstreerida. Ülikute ja rüütlite
meelisharrastuseks oli jahiretkedel käimine.
Kirik nõudis abiellumisel mõlema poole nõusolekut ehk oli vastu sunnitud
mehelepanekule.
Üha enam hakati ka levitama kirjandust, mis jagunesid 3 põhi zanri järgi:
Kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule.
Levima hakkas ka armastusluule, poeete ja laulikuid nimetati trubatuurideks.
Rüütliväe taktika: kaks vaenutsevat poolt võtsid ritta kummalgi pool ning jooskid
tormi jooksus kokku, seal algas mõõgavõitlus, enamsti ei soovitudki vaenlast tappa
vaid vangistada, et perekonnalt lunaraha hiljem välja nõuda. Seetõttu ei olnud
lahingud ka ohvriterohked.