Nimetu
1922) romaan ,,Ristideta hauad"
(1952) annab pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis, mille tegevus algab
1944. aasta oktoobris, jutustatakse kodumaale naasnud soomepoiste saatusest,
nurjunud emigreerimiskatsetest, NKVD vanglakoledutest ning meeste siirdumisest
metsade rüppe.
Teose ajalooline skeem
Autori positsioon ajas ja mõju ilmumisajal
Kahekümnendatel aastatel sündinud Eesti kirjamehi noorusaja olud ei soosinud.
Mehekskujunemine jäi okupatsioonide ja sõjaperioodile. Oma saatuse üle otsustamine
polnud enese teha. Hulganisti andekaid noori sattus võõrsile ja paljud neist jäid kodus
tundmatuks. Ometi on nad oma juurtega kodumullas kõvasti kinni. Viljakamate
väliseesti kirjanike hulka kuluvat Arved Viirlaidu peetakse laias maailmas
vaieldamatult rahvuskirjanikuks. 40-ndate aastate alguses, kui Arved Viirlaid hakkas
kirjutama, olid avaldamisvõimalused kasinad. Ta avaldas värsse ja proosapalu
ajakirjanduses
annaabi.ee 
