Eesti naise roll 19. ja 21. sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites
seda õnne olnud mis sinul, siis ma väeti poleks nüüd ka jäänud kõige maailma tallata oma
nõdra ihuga. Minu laps saagu paremad päevad!" (Sõgel 1957: 356). Mall sundis peale oma
tahtmist: mees ei tohtinud minna laulupeole ja tütar pidi abielluma vastumeelse mehega, kes
oli pealekauba veel petis. Siiski võib süü salakavala Jüri kaela veeretada, kes pereema ümber
sõrme keeras ja lasi tal uskuda, et on ainuvõimalik mehekandidaat tema kallile lapsele.
Tegelikult Mall armastas oma tütart ja loomulikult soovis talle parimat. Õnneks laabusid ka
peresuhted kui tõde ilmsiks tuli.
Eeva oli väga tubli ja tragi peretütar. Vastupidiselt emale, nägi tema kohe Pritsu läbi ja andis
selgelt mõista, et ei soovi temaga mingit tegemist teha. Eeva hoidis isaga ühte mesti ja ta ei
pannud pahaks, et see koguaeg pilli harjutas ja natuke viinalembene oli. Hoolimata ema