Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse
*sõna on enne kui eesmärk, ta on eesmärgi aluseks.
Ka meie ihad on keeleliselt struktureeritud. Ma loon ihaobjekti, millel juba on keeleline
staatus. N: naise ihaldamine. Mitte nii, et kõigepealt on minus sõnatu iha, vaid ma ise loon
oma iha, kasutades ära seda keelt, loon enale ihaobjekti, et tunda end midagi ihaldamas. Kui
ma midagi ei ihalda, siis olen surnud.
Ihaobjekti valikult mängivad ühiskondlikud väärtused suurt rolli. N: miks just naiseiha, miks
mitte meheiha?
Keele ja füüsilise maailma vahel on oluline kontrast: füüsiline maailm meie ümber koosneb
üksikutest konkreetsetest asjadest, sõnad on enamuses üldised. Kui ma midagi kirjeldan (N:
seal on puu), pole ma nimetanud seda konkreetset puud, vaid ma olen üldistanud, astunud
konkreetsest maailmast üldisemasse maailma, kus ma saan ühe sõnaga paljudele asjadele
tähendusi anda.
See, mida tähistab sõna, on meile palju olulisem asi, kui üks konkreetne laud.