Olavi Ruitlane "Naine"
enam juua ei tahtnudki. Küll aga pidutses ja ,,lõõgastus" ohjeldamatu naine, keda
tuli vahel küla pealt koju tassida ja mõnikord ka kipsi panna. Aga muidu oli neil
kõik korras ja naine plaanis täiesti normaalset elumudelit, kuni hakkaski paisuma
kõht. Ent: ,,Pärast Lapse sündi, meie neljanda kooseluaasta alguses, kulusid Naise
piduriklotsid aga täielikult läbi. Nüüd tikkus ta pärast piisavat alkoholikogust
märatsema, kõrtsis mõnele teda Eelmise Mehegapetnud Alatule Maanaisele
käsipidi kallale minema, laudadelt regulaarselt võõraid kokteiliklaase tilgatumaks
jooma ja nende pahaseid omanikke täis oksendama. Veel võis ta keset ööd
suvalises suunas hääletama asuda, autojuhiga kakeldes endale sinised
silmaalused hankida". [8]
Ruitlane pakub siiski ka alternatiivvalikuid, kuna kõik naised õnneks pole sellised.
Mees kolib kokku Väikese Naisega, kellega oli kõik teistsugune. Väike Naine ei
annaabi.ee 
